Suur saavutus, et üks maraton jälle läbitud, mis siis oli suurim katsumus vôrreldes kahe eelmisega .Enne tänast pidasin Stockholmi maratoni suureks eneseületamiseks, mille rada läheb kahel korral pikal lôigul ülesmäge. Maratoni puhul on nii, et pisike tôus rajal, mis tavaelus vôi jooksutrennis ei tundugi miskit erakordset on maratonil l ka päris suur eneseületamine.
Alustan siis algusest, ehk siis eilsest-
Kuna olin nädal Eestist ära, läksin alles eile oma stardimaterjalidele järele, väga ilus jooksusärk korraldajatelt ja siis jäin maratoni avamisele. Sai ka nähtud tänased tipptegijad Aafrikast, kes tegidki ära ja meie tublid Viljar Vallimäe, Leila ja Liina Luik. Tore kontsert Outloudz uute hittidega-
Meie jooksjad on tihedalt kannul välisjooksjatele. Muidugi meeldiks, et esikohad jääks Eestisse, aga rahvusvaleline vöistlus, maailma tasemel korraldus ja osalejad 40 riigist. Respect korraldajatele!!
Kuna oli ikkagi ärevus, kas suudan täna läbida, ei önnestunud magama jääda, et siis enne tänast oli vaevalt 4 h uneaega, kahjuks liiga vähe:(
Hommikut alustasin kell 5.50, hommikusöögiks tatrapudru moosiga ja piimakohviga, pudru kindel valik pikemate ja lühemate jooksude hommikusöögiks. Veel Malto 6 veega segatuna, sisaldab palju aeglaseid süsivesikuid ja veel lahustuv magneesium, et sai 1,2 l vedelikku joodud. lubatud oli sooja ilma ja vedeliku defitsiit rajal tekitab krampe.
Hommikul ei suutnud kohe otsustada, kas joosta 3/4 jooksupükstega vôi lühikestega, ônneks vôtsin ka lûhikesed kaasa, mis osutus ôîgeks valikuks, sest rajal tundus, et suvi jätkub, isegi päike hakkab 11.sept peale, ka Eestimaal:)
Kôik eeltööd kodus tehtud, villide ennetamist plaastrid, vaseliin kohtadesse, mis vôivad ära hôôrduda,stardinumber, kiip dopingud( BlueShine( energiat andev pulber, môned energiabatoonid ja kiirmagneesium kotti ja vesi ja siis teele. Tunne oli väga hea ja olin juba 8 ajal stardipaigas
Saime Leaga kokku, vahetasime riided ja läksime lühiksele soojendusjooksule, jooksjad kogunesid, aeg oli minna starti. Kuna minu nr oli 1059 siis mina oli selles, mis algas nr- st 1000. Lea oli koos Katriga koridoris, mis oli enne 1000-t,
Meie Pavel Loskutov andis stardipaugu ja ees oli 42,195 km, enesetunne oli väga hea ja haakisin end sellesse gruppi, mis lôpuaeg on 4.15. Tundus sobiv tempo vastu pidada selles tempos, ilm oli piisavalt soe, ônneks mitte väga palav, kerge tuul. Esimesed km -d läksid ruttu. Tore oli näha kaasaelajaid kohe Pärnu maanteel ja Narva maanteel. kellaaeg oli ju suht varane ja veel ka pühapäev. Já juba suundusime Pirita teele- joogipunktid oli iga 3 km järel ja alguses jöin ainult vett. Püsisin ikka 4.15 tempos,. Ja kui olin jöudnud Pirita poe juurde, tulid juba vastu kiirejalgsed Aafrika jooksjad, kelle jooksukiirus naljaga öeldes, et nad ju lapsest saadik jooksevad lövide eest ära, et Eurooplased järgi ei jôua . Ja oligi aeg minulgi tagasi pöörata esimesel ringil. Ehk 10 km oli siis läbitud. tunduv veel vägagi reaalne lôpetada parema ajaga, kui eelmisel aastal, iseenda rekordi ületamine teeb väga hea tunde, isegi kui see pole maratoni jooks.
Jälle joogi punkt ja ilm oli läinud soojemaks, jôin punktis spordijooki. Ja siis umbes 14 km-l tundsin , et ilmselt vill väiksel varbal, mis tegi päris korralikku valu, püsisin siiski 15 km-ni samas 4.15 grupis, kuid siis edasi jäin juba 50 ja 100 m maha, jätkasin omas tempos, aga siiski 4.30 gruppi ei paistnud veel.
Kahjuks hakkas u.20 km pistma, mis tundus minu puhul suure ônnetusega, kuna mul eriti tihti ei juhtu ja ma pole ikka mingil tingimusel ka nöus katkestama. Kôndisin vaheldumisi jooksuga ja jöin vett väikeste lonksudega. Siis esimest korda ikka môtlesin siiski katkestada, kui pistmine ära ei kao, oli ju veel ees pool maad, aga ônneks see möödus u.25 km, aga siis selleks ajaks olin maha jäänud ka 4.30 finishi ajast, siis oli vaid môte, et ikka jaksaks lôpuni ja ikka varem, kui 5 h, sest ka vill oli tulnud teisele jalale, aga selle elab üle. Päris palav oli, kui sai juba ka tagasi pööratud, oli veel 9 km jäänud, aeg-ajalt sai ka pihustatud jäägeeliga, med punkt oli jalgratastel, mis eriti ei vähendanud tempot. Joogipunktis sai ikka vett ja energiajooki joodud ja vett ohtralt pähe valatud , värskendas ja andis energiat veidi . Raske oli tôeliselt, aga tahtejöud ikka lôpuni vastu pidada oli tugevam, Kuigi teadsin, et eelmise aasta aeg jääb löömata, polnud see siiski eesmärk.
Eelmise aastal oli vahemaa Pirita sillast Russalkani paras katsumus, see aasta ei tundunudki, sest enne seda peale tagasipööret Merivälja muulilt paistis päike otse näkku, siis edasine polnudki nii tappev:) Kui veel 4 km finishini, oli juba hea tunne, et kohe läbi JEE:) Väike katsumus ees veel Vanalinnas munakividel, mis siiski päris raske ja Snelli tiigi äärest ja kohe olid vahvad MyFitnessi tüdrukud ergutamas veel viimasel km-l.
FINISH Ja lôpuaeg ei tulnuki ônneks 5 h, ainult veidi üle 2 min kehvem, kui eelmine aasta ja mega tunne, kui ilus medal kaelas ja, et ennast ûletatud!! Ja praegu isegi kui jalad valusad ja varbad villis, osalen ka järgmisel aastal vähemalt ühel maratonil.
Ja suured tänud kaasaelajatele rajal ja armsatele söpradele kes mind tubliks peavad ja eriline tänu Katrile ja Kristerile motiveerimisega ja eneseusu taastamisega, mis rajal polnud kohati köige parem:)
Kohtumiseni uutel maratonil
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti